Vennad Jens ja Mats Örnbrand on 10 aastat juhtinud Lääne-Stockholmi plaadipoodi @brommarecords, varustades nii kohalikke kui ka rahvusvahelisi kliente hästi kureeritud valikuga plaate ja muud muusikaga seotud asju.
Kui juhtute Stockholmis olema, ärge jätke vahele, kui sõidate metrooga Abrahamsbergile ja külastate neid!
Te tähistasite äsja poe 10-aastast aastapäeva, kas te võiksite meile rääkida, kuidas see kõik algas?
See algas sellest, et me olime emotsionaalselt katki ja kõik töötas. Nii et pidime tegema elu muutva sammu. Meil oli juba suur vinüülkollektsioon ja visioon, kuidas ehitada oma väike pood. Olime juba 1999/2000. aastast alates müünud plaate eBay's, tradera & plaadimessidel, seega teadsime, milliseid albumeid ja pealkirju inimesed üle maailma otsivad.
Leidsime täiusliku koha Abrahamsbergis ja ei kõhkle hetkekski, kui allkirjastasime lepingu, ning me ei ole seda kunagi, mitte kordagi kahetsenud.
Alguses istusime ainult mina ja härra Swejazz (https://www.instagram.com/swejazzmarket_/) poes muusikat kuulates ja kohvi juues. Me ostsime ja müüsime plaate ning järk-järgult sai pood kollektsionääride seas tuntumaks ja nii kasvasid meie varud. Ülejäänu on ajalugu.
Sa kasvasid üles esimese Rootsi hip-hopi laine ajal kaheksakümnendatel, kas sa võiksid meile natuke rääkida, milline oli hip-hopi stseen tollal?
Me kasvasime üles Rinkebys, kus oli üsna palju varajasi hiphoppe. Mark Splash, Brother Memo (funk-raadio saate pioneer), James Leman, Kenneth (Kenny Black), Jamal, Mano, The Magic Art Crew ja veel mõned teised.
Aastatel 84-86 olid need kutid meile eeskujuks ja aja jooksul saime ka ise suuremaks osaks liikumisest.
Lastena hüppasime break dance'i ja electric boogie hullusega kaasa tubli kaks-kolm aastat ning hiljem osalesime isegi graffitimängus. Me kukkusime aga õnnetult läbi, sest me ei osanud piisavalt hästi tantsida ja olime täiesti kohutavad maalijad. Kuid hoolimata meie ebaõnnestumisest, korraldati mõned jamad välismaiste esinejatega, mis jätsid meile kõigile sügava mulje, eriti muusika ja räpparid. Need kogemused mõjutasid meid räppmuusika produtseerimisega alustama.
Jens (Dj Needle J), minu vanem vend ja Bromma Recordsi omanik, hakkas scratchima ja räppmuusikat produtseerima. Mina (Mats), kirjutasin riime tubli 10 aastat ja armastasin räppida, kui mul oli selleks võimalus.
Esinesime noorena Stockholmi erinevates kohtades ja olime kindlasti osa räpikogukonnast, eriti Stockholmi lääneosas. Kuid aja jooksul kasvasid meie muusikalised mõjutused ja ka meie plaadikogu.
Huvi eriti vinüüli, aga ka teiste füüsiliste formaatide vastu on viimastel aastatel kasvanud. Mis te arvate, miks on vinüül teinud sellise tagasituleku?
Muusika vinüülil pakub mugavust ja aitab lõõgastuda, mediteerida ja end hästi tunda. Tänapäevane eluviis on kiire ja täis palju valikuid, mida me teeme silmapilkselt, võtmata aega, mis on vajalik, et otsustada, mida me tegelikult mõtleme/meeldime/tahtisime.
Võtta aega plaadipoodi minnes, et valida plaat, mis sulle meeldib, ja tuua see koju, tundub rahuldust pakkuv. Võib-olla istud hiljem samal päeval maha ja naudid klaasi veini nautides albumit täiega. Ei jäta mänguaega vahele, vaid kuulad algusest lõpuni.
Samuti usume, et inimesed tahavad alati omada seda, mis neile kõige rohkem meeldib/armastab, ja mis võiks olla nauditavam kui muusika?
Mis teeb sinu arvates suure plaadipoe?
Lai valik erinevaid muusikastiile on meie kui digijate jaoks kõige olulisem. Me tahame kaevata tundmatuseni, et leida midagi hämmastavat. Soovitatav on plaadimängija klientidele, et saaks plaate kuulata.
Samuti peaks poes olema piisavalt hea valgus, et saaksite kontrollida visuaalset seisundit.
Kui personal on sõbralik ja sõbralik, on see muidugi suurepärane, ja kui nad saavad teile pakkuda koguselist allahindlust, on see veelgi parem.
Te avate piirkonnas teise, klassikalise muusikaga tegeleva koha (@https://www.instagram.com/brommasklassiska/), kas see on midagi, mis on teid alati huvitanud ja ajastus oli õige või tuli see vanusega?
Me oleme tegelikult 20 aastat klassikalisi plaate müünud, kuigi must muusika on peamiselt meie kott.
Kui me rentisime teise laohoone ja saime väikese ruumi, mis sobis ideaalselt kaupluse jaoks, tahtsime me mõlemad seda teha juba enne, kui me sellest rääkisime. Nii et mõnes mõttes on see meie jaoks loomulik samm. Võib-olla võiksime lisada ka ajalise perspektiivi, sest me kuulame tänapäeval palju rohkem muusikat, mis aitab meil oma vana keha & vaimu lõdvestada.
Plaadifirma omamine tähendab, et te näete palju plaate, mis ustest läbi käivad, kas te võiksite anda meile mõned näpunäited plaatidest, mida te armastate, mis ei pruugi olla kõigile tavalised?
Jah. Ehk umbes 10000 plaati vaadatakse läbi iga kuu. Me hoiame oma äri jaoks umbes 1500, ülejäänud plaate ei tasu hoida laos, sest laorent sööb võimaliku kasumi ära.
Aga kui rääkida veel mõnest tundmatust plaadist, mida me armastame osta, siis on meil The Young Disciples - Road to freedom, Fertile Ground - Seasons Change, Lars Lystedt Sextet - Jazz under the midnight sun, Christine Perfect - Self Titled, Thirld World (live) - Prisoner in the street, Santana - Borboletta, Salena Jones, Rhetta Hughes, Jb's, Fuzzy Haskins, Al Johnson... võiksime nimetada veel sadu.
www.brommarecords.com